Ja jällgi tekib küsimus – miks ma pole varem seda teinud? Nii maitsev ja ka ajakulu selle tegemiseks on minimaalne. Kindlasti soovitan!!!
Ka minu karmist toidukriitikust elukaaslasel jätkus vaid kiidusõnu.
Omatehtud just ahjust tulnud krõbeda koorikuga soe leib ning värske sõir — pole paremat maitsenaudingut!!!
1 l piima
600 g kohupiima
60 g võid
2 muna
1,5 tl soola
köömneid
Kõigepealt kuumutasin piima potis keemiseni, ning segasin juurde kohupiima (pidevalt segades), kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).
Siis kallasin massi sõelale nõrguma. Ma pikalt ei nõruta, 15-20 minutit, kuni juustumass on üsna kuiv (pikemalt nõrutamisel ei näe ma erilist mõtet. Kui väga kuiva sõira soovitakse, siis pigem panna valmis sõirasegu linasesse riidesse ja vajutise alla, nagu Salme Masso soovitas). Lusikaga ei pressi aga kindluse mõttes võib muidugi esmalt sõela märja marliga vooderdada.
Vahepeal pesen/pühin poti puhtaks ja kuumutan seal või. Alandan kuumust, lisan nõrutatud juustumassi ja segan ühtlaseks.
Klopin munad soolaga lahti ja segan juustumassi hulka.
See etapp on kõikide sõirade juures sama olnud.
Nüüd lisan maitseained, esimesel korral köömned. Köömned röstisin loomulikult esmalt kuival kuumal pannil, et nad mõnusalt aromaatsed oleksid ja segan täiesti ühtlaseks.
Võtan kausi, loputan külma veega üle, katan marliga ja kallan sõiramassi kaussi tahenema. (Sõir on väga maitsev kohe peale jahtumist, aga õigema tekstuuri saab täielikult jahtudes.)
See kohupiimaga tehtud köömnetega sõir oli järgmisel päeval väga ilusasti viiludeks lõigatav, täitsa "juustune".
Veel olen teinud sõira basiiliku ja päikesekuivatatud tomatitega. Sai ääretult maitsev ja laualt kadus see nii kiiresti, et viimased külalised oleksid peaaegu ilma jäänud!
Ja mul veel mitu sõiraideed, ning võib-olla kirjutan neist siingi!?
