Vanad noad ja kahvlid

Nugade-kahvlite-lusikatega on igavene häda. Aja jooksul kipuvad nad kaduma ja peagi on majapidamises sahtlitäis väga erineva ilmega ning erinevatest pesakondadest pärit söögiriistu. Kuidas neid küll äraviskamise asemel uuendada?

Igaühele käe ning taskukohane materjal on polümeersavi, mille abil saab üsna lihtsa vaevaga luua mõnusa ja stiilse komplekti nii suvilasse kui õuekööki. Et töö oleks lõbusam ja loomingulisem - kasuta sarnast värvikombinatsiooni, aga erinevaid mustreid!

Stiilne, soodne ning igati öko.

Kingitused

Üha sagedamini kuulen viimasel ajal ümberringi ohkeid jõulukinkide teemal. Et küll nende ostmine ikka tekitab stressi. Ja kuidas ikka ei tea, mida kinkida. Ja küll nende kinkide peale ikka kulub palju raha. Ja kuidas ikka üldse ei ole aega nende ostmiseks. Ja kuidas kõik ostukeskused on nii rahvast täis.
Väga kurb on sellist juttu kuulda. Sest esiteks võiks jõulud olla rahulik aeg. Jõuluaeg võiks ju olla ilus ja muinasjutuline, täis naudinguid ja unistusi. Ja need mõned vabad päevad võiksid olla ainult enda päralt, nii et saaks aja maha võtta ja seda koos oma kõige kallimatega veeta. Mõnusalt. Kohustusteta.
Teisalt on kingituse mõte tuua rõõmu. Me kingime ju selleks, et teha teisele rõõmu, valmistada talle heameelt. Aga kui oled kingi hankimisega näinud nii palju vaeva ja selle pärast stressanud, läheb see energia kingiga kaasa ja kingidki teisele ka stressi ja vaeva. Selline kink ei tee kindlasti rõõmu.

Ma väga loodan, et ma ei saa kinke, mis on kedagi kurnanud või koormanud. Ei tahaks saada kinki, mis on tulnud läbi raskuste ja vaeva. Tahan hoopis häid mõtteid ja soove ja seda, et mu lähedastel, kes mulle kinke tahavad teha, oleks jõulude ajal hea ja mõnus olla. Tahan, et kink tuleks südamest. Ja kui mitte, siis polegi vaja kinkida. Tegelikult ei pea ju jõulude ajal kingitusi tegema. Mitte midagi ei juhtu, kui ei tee. Aga millegipärast on inimesed võtnud kingid endale kohustuseks. Ja nende pärast närveldamine kandub üle ka teistele.

Nii et kui olete jõulude ja kingituste pärast hullumas, siis ärge kinkige midagi. Püüdke lihtsalt jõulude ajal rahulikult ja mõnusalt lähedastega aega veeta ja kinkige häid soove, mis tulevad südamest. Uskuge mind, teie lähedastel on nendest palju rohkem rõõmu ja palju suurem heameel, kui mingist asjast, mille kiiruga ostukeskusest ostsite, et MIDAGI kinkida ja järjekordne nimi kinginimekirjast maha tõmmata. Samuti on teistel hea meel selle üle, kui nad näevad, et muidu nii närviline inimene saab ometi puhata ja rahuneda.

Ilusaid jõule kõigile!!!

Sügis on salli kandmise aeg

Alati ei pea poodi uut salli ostma minema. Piisab ka sellest kui teada, kuidas on võimalik salli erinevalt kanda.
Tegelikult on see lihtsamast lihtsam.

Kui tuju on täiesti null

Mida teha siis, kui energia on täiesti ära kulunud ja tuju paha? Mina lähen siis tavaliselt mere äärde. Mul on oma lemmik rand, kus jalutamine või lihtsalt istumine ja oma mõtete mõlgutamine kõige paremini taastab. Kui ikka mitu tundi vaikuse ja rahu keskel olla, on tasakaal ka enda sees jälle käes.

Nii et kui jaks otsas, tuju paha aga randa ei pääse, on kindlasti vaja veeta mõnusalt ja rahulikult aega iseendaga. Kõigepealt tuleb teha üks mõnus chai latte.

Nii, kui latte on rahulikult mõnuledes ära joodud, siis tuleb leivatainast tegema hakata. Leib peab muidugi eelmisel õhtul olema juba käärima pandud.

No ja kui juba kahte nii head lõhna tuleb nagu chai latte ja leib, siis peab tuju hakkama paranema.
Üldse küpsetamine aitab minu puhul.

Ja muidugi käsitöö, nt seebitegu. Nende nokitsemiste ajal muud mõtted lihtsalt pähe ei mahu. Käsitöö on teraapia!

Samuti meeldib mulle kehva tujuga koristada. Ikka kõik asjad kapist välja tirida ja siis ühekaupa korralikult tagasi panna.
Päeva lõpetuseks vann, tassike piparmünditeed meega ja raamat. Ja küünlaid ei tohi unustada! Ma ei tea, kuidas teiga lood on, aga mul on tuju juba päris hea ja jaksan jälle. :)

Sõitke seenele

Käisime seenel. Sügis ju.
Alguses meil seentega väga ei vedanud, kõndisime ligi tunni metsas ringi ja korjasime suure seenesousti jagu. Siis aga mõtlesime natuke ringi sõita ja leida oma seenemets. Tõepoolest, peagi tunduski ilus seenemest tee ääres terendavat. Läksime kaema, ja...poole tunniga korjasime kaks ilmatumat korvitäit seeni. Rahulikult oleks võinud veel umbes kaks korda rohkem korjata, aga enam polnud neid kuhugi panna ja mis nende seentega ikka peale hakata kui keldrit ei ole ja külmkapp on väike.

Nüüd viimased 4 tundi olen ma oma seenekuhjaga maadelnud ja umbes pooled sisse moorinud. Tegin paar purki marineeritud seeni, natuke praadisime, natuke keetsime ja ilmatuma hulk on veel värsked ja ootavad oma saatust. Nii et seenesoust, seenepirukad ja seenesupp-homme, ülehomme.

Midagi teistsugust!!!

Ühel imeilusal päikesepaistelisel ja meeletult palaval päeval päeval otsustasime elukaaslasega minna ja vaadata, mida kujutab endast uus väidetavalt Baltimaade suurim mahemarket.
Skeptiline nagu olen, ei lootnud sellest eriti palju!!!!! 

Kohale jõudes avastasin, et lõpuks ometi üks mahepood, kus rahulikult liiklema mahub, ei pea hiilima, ega jälgima, et kui kellegiga sama riiuli juures peatud, kuidas mööduda. 

Asusin uudistama.
Esmalt juurikaleti juurde, kus ootas mind üsna hea valik- kartulid, porrulauk, roheline sibul, küüslauk, kapsas, banaan ja õunad. Leidus veel tomateid, kõrvitsat, kurki, avokaadot, suvikõrvitsat ja palju-palju muud. Minu suureks pettumuseks ei kannatanud porgandid kriitikat. 
Üldiselt oli seis parem kui nii mõnegi teise ökopoes, kus tuleb tihti olla tunnistajaks juurvilja viimastele hingetõmmetele.

Edasi suundusin leiva-saia leti poole. Saia- ja leivariiul oli esinduslik, müügil oli erinevaid pagaritooteid.

Pastatoodete ja ubade, läätsede lett oli sama, mis igal pool mujal.

Mahlade valik oli väga hea. Palju tooteid, mida ma kuskil näinud polnud.

Piimatoodetes oli taaskord mõnus valik.

Nii, mis veel? Ahjaa, jahulett oli kuidagi kurvalt nurka surutud ja nii suure poe kohta üsna nukralt tühi. Täistera rukkijahu ja rukkilinnast siiski oli, mida olin sinna otsima läinud.

Magusaletti ma ei jõudnud uudistada. Samuti ei jõudnud ma uurida koduste puhastusvahendite letti ning kosmeetikaosakonda. Viimane tundus kusjuures aukartustäratavalt mitmekesine.

Jääb , midagi järgmiseks korraks ka!

Kokkuvõttes jääb üle vaid rõõmustada, et lõpuks on olemas täiesti korralik ökopood, kust saab tõepoolest kõik eluks vajaliku mahedalt osta.

Mõteid kalllistustest.

Kallistus on midagi, mis soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna.

Tänu sellele, et sain vahepeal aasta vanemaks kallistati mind palju. Pani mind mõtlema kallistuste peale, mõne inimese kallistus oli selline, mis tegi vihmase ilma ilusaks, teine aga jättis täiesti külmaks.

Jagaksin kallistamise kahte liiki.

Päriskallistamine toimub kogu kehapinnaga. Hästi lähedane, liibuv kontakt tuleb südamest. See kallistus on armastuse, soojuse ja poolehoiu väljendus, laetud väga positiivsest energiast. On ju loogiline, et kallistajast kiirgub väga intensiivse hea energia impulsse.

Pseudokallistamine ehk formaalne kallistus. Olete seda kindlasti näinud. Pannakse põgusalt kokku vaid põsed ja õlad, kuid tegelik kontakt jääb olemata. Seda tehakse kui mingit kohustuslikku kombetalitust, sest avada ennast ei taheta ja kallistatavaga pole lähedast sidet. Siis on juba etem kätt suruda.

Kas tõeline või ainult näiline?

Omada tõelist sõpra on eriline õnn, sest selline sõber on sinu kõige usaldusväärsem kaitsja ja nõudandja, kes ei jäta sind iialgi hätta. Kuidas aga eristada lähedast tuttavat tõelisest sõbrast, võltspärli ehtsast? On olemas palju tõelise sõbra tunnuseid, mis peavad 100 % paika. 1. Just tema numbrit mäletad peast, sest tead, et isegi kui helistad talle öösel, ei keeldu ta sind aitamast, ning kui seda on vaja, siis tuleb ka kohale sind raskest olukorrast päästma. 2. Ta täidab alati oma lubadused, kuid mitte sellepärast, et ta olevat nii vastutustundeline ja aus, vaid seetõttu, et oled tema jaoks oluline inimene, sinu arvamus on tema jaoks tähtis. 3. Sa pole kordagi tähele pannud, et ta valetaks sulle, sest tõeliste sõbrade vahel valitseb täielik usaldus. Õigete sõbrade siirus üllatab igat kõrvalvaatajat, sest sellist kohtab harva isegi vanemate-laste ja mehe-naise suhetes. 4. Te käite tihti koos poodides, kusjuures teie šopping ei piirdu vaid tema lemmikpoodide külastamisega. 5. Temaga võid lõpmatuseni suhelda ning vahet ei ole, kui kaua te lahus olite – nädal või paar tundi. Sa naudid temaga jutuajamist ning ei väsi sellest kunagi. 6. Oma tõelises sõbras võid alati kindel olla: kui ta kuuleb mingi kuulujuttu sinu kohta, siis ta küsib otsekoheselt, kas see olevat tõsi või mitte, kartmata sind solvata. 7. Tõestamaks sinule oma truudust, ei peatu ta ei millegi ees. Näiteks, kui sinuga juhtub õnnetus, siis on ta esimene inimene, keda sa oma haiglapalatis näed olgugi, et ta pidi oma ülemusele valetama, seisma tund aega ummikus ning kõigele vaatamata ei unustanud ta ka lilli osta. 8. Ideaalsele sõbrale on iseloomulik ka see, et temaga võib avameelselt rääkida ka kõige delikaatsematest asjadest, olles täiesti rahulik, et see jääb teie kahe vahel, sest sinu sõbranna ei reeda sinu saladust isegi siis, kui sa palud, et ta teeks seda. 9. Ta on väga suuremeelne, andes sulle kõik nõrkused ja vead andeks. 10. Ta ei jäta sind iialgi peol üksi, olemata kindel, et sa oled võimeline auto rolli taha istuda ja sõita koju. 11. Isegi kui ta olevat väga kergemeelne, ei hakka ta iialgi flirtima sinu kallimaga. 12. Ta on ainuke inimene, kes ütleb sulle, kui seelik muudab sind paksuks ja sall näeb kohutav välja, sest ta soovib sulle ainult head. Kas sul on ka selliseid sõpru?

Igas halvas on ka midagi head!!!!

Minu kaunitarid veetsid kauni ja päikselise suve aias.

Täna otsustasin nad tuppa tagasi tuua. Sättisin nad ilusti oma kohtadele ja imetlesin, kui ilusaks ja suureks ning tugevaks olid selle paari kuuga sirgunud.
Ühel hetkel avastasin, et aknalaud on sipelgaid täis ja aina tuleb ning tuleb juurde, lõppu ei paistnudki tulevat!!!
Viisin oma lillekesd õue tagasi ning pesin vana mulla juurte ümbert ära. Kahjuks või õnneks ei teinud ma sellest sipelga pesast pilti, mis mulle lillepotis vastu vaatas. Istutasin ta uude mulda ja tulemus oli super!!!
Ta hakkas justkui särama-tahtes mulle öelda: Aitäh, et mind päästsid!!!!

Kuuma päeva külm limonaad!!!

Vanaema retsepti raamatuid lapates leidsin selle imelise retsepti. Niisiis panen siia kirja imelihtsa koduselt valmistatud limonaadiiretsepti. Kõik sai tegelikult alguse sellest, kui paar aastat tagasi tekkis meeletu rabarberi uputus ja keegi ei osanud sellega enam midagi peale hakata ja rabarberi kookidest olid kõik juba isu täis söönud.

 Selle sooviga pöördusin kohe vanaema retseptide juurde. Alati on nendest abi, kui vaja miskit nostalgilist. Ükskõik, kas otsid halvaakoogi, vana hea rosolje või kanasupi retsepti, siis need on ustavalt alati olemas nendesamade kolletunud vihikute vahel. Tuleb välja, et limonaadi tegemine on imelihtne! Natuke kohandamist, kuid üldjoontes lähtusingi sellest retseptist.

(Aitäh Sirts selle pildi eest!!!)
4-6 klaasi 

1 liiter mullivett
jääkuubikuid
10-12 rabarberivart
suhkrut

Rabarberi varred tuleb korralikult puhtaks pesta ja otsad maha lõigata. (Koorimine pole vajalik siis saab ilusa punaka värvi.) Pane rabarbeid blenderisse ning purusta nii kaua, kuni nad on püreestanud.
Maitsesta suhkruga ja kurna mahl läbi sõela kannu, kalla peale mullivesi. Serveeri kohe jääga täidetud klaasides.

Maailma parim jook meie palavasse suvesse!!!!

Ei või iial teada, kui veidralt üks lugu lõpeb!

• Uskumatu!
• Köitev!
• Täis musta huumorit ja groteskne!!!

Lühijuttud, mis neelavad endasse juba esimestest ridadest ega lase lahti enne, kuni saabub ootamatu ja õudne lõpp.

Groteskimeister Roald Dahl pilab mehi ja naisi, ihneid ja ahneid, tarku ja rumalaid.

Agipäevasündmused võtavad üllatuslikke pöördeid.

Dahli maailm ei olegi see reaalne „meie” oma, vaid seal on kõik pealtnäha nii kui peab, kuid pinna all haigutavad lõhed, kuhu ettevaatamatum tegelane võib sisse kukkuda. Nii on võimalik ja usutav, et lihakombinaadis saadetakse tapaliinile ka külastajad, nagu juhtus loos „Siga”, või et mesilasema toitepiimaga oma mehelikkust turgutanud härral sünnib lapse asemel väike emamesilane, nagu see läks „Mesilasema toitepiimas”.
Proua Bixby loos annavad juba avalaused tunnistust, et löögi alla on sattunud nn õrnem sugu. Naised on nii moraalitud ja ahned, et enese trööstimiseks ei jää meestel muud üle kui jutustada üksteisele selliseid lugusid nagu „Proua Bixby ja koloneli kasukas”.

Kui kõnealune daam saab pururikkalt armukeselt lahkumiskingiks naaritsakasuka, on tal rõivaeseme garderoobi ilmumist oma abikaasale loomulikult raske põhjendada. Ausa ülestunnistuse asemel mõtleb naine välja keeruka skeemi, kuid Dahl, kellele argus ja keerutamine on vaata et hullemadki patud kui abikaasa petmine, jätab proua Bixley loo lõpuks ilma kalli kasukata, kuid kibeda teadmisega, et härra Bixley polegi nii vagur, kui arvata võiks. On see eluterve sõrmenips vastassugupoolele või vaenulikkus, jäägu igaühe enda otsustada.

 

 

Jaanika rabarberi-kohupiima kook!!!

Selle koogi retsepti sain Jaanika käest. Tema tegi ilma rabarberita ning ausalt, ma ei ole paremat kohupiimakooki saanud kui see, mis tema tegi.
Rabarberitega meeldib mulle ka - lisab parajalt hapukust juurde muidu natuke üksluisesse kohupiimakoogile ning on ju veel ka rabarberikoogi hooaeg.

Kook on parem valmis küpsetada serveerimisele eelneval päeval.

Väheke olen muutnud algretseptis antud koguseid.

PÕHI

175 g või

1.5 dl suhkur

1 tk munakollane

5 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulber

3 tl vanill- või vanilliinsuhkur

1 sl vesi

RABARBERIKATE

750 g rabarber

0.75 dl vesi

1.5 dl suhkur

KOHUPIIMATÄIDIS

400 g kohupiima

200 g hapukoor

3 tk muna

1 tk munavalge

1 sl vanill- või vanilliinsuhkur

2 dl suhkur

0.5 dl kartulijahu

0.5 dl rabarberimahl kastrulist

Puhasta rabarberid ja tükelda, pane kastrulisse koos vähese vee ja suhkruga. Kuumuta keemiseni, keera pliit välja ning jäta kaane alla hauduma 15 minutiks. Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustamist jätkates munakollane. Sega kuivained omavahel ja lisa vahule. Pane kolmandik tainast kõrvale. Sega ülejäänu hulka 1 sl vett ning suru saadud tainas küpsetus paberiga kaetud 20 x 30 cm suuruse koogivormi põhja. Vahusta munakollased tavalise ja vanillsuhkruga. Sega hulka kohupiim koos hapukoore ja kartulijahuga. Vahusta munavalged kõvaks vahuks ja sega koos jahtunud rabarberimahlaga kohupiimavahu hulka. Kata tainas nõrutatud rabarberikattega (hoia vedelik täidise jaoks). Vala täidis rabarberitele ja pudista ülejäänud tainas peale. Küpseta 175° juures 50–60 minutit.

Lõika jahtununa tükkideks.

Jäätisetort ühele kallile inimesele!!!

Pühapäeval tuli koju mu väike venna, kes oli olnud päris kaua Austraalias. Sellel puhul tegin talle suure jäätisetordi.
Tegin kõik ise-isegi jäätise!!! Miks just jäätisetort? Alguses oli plaan poest osta jäätisetort, aga kuna poes oli valik suht kehva ja ei olnud päris seda, mida otsisin. Aga jäätisetorti oli vaja!
Allan viskas leti ees killu, et tee ise ja mina muidugi võttsin sõna sabast kohe kinni ja valmis ta saigi.

ISE TEHTUD JÄÄTIS ON KORDADES PAREM; KUI POE OMA!!! Juba keerlevad uued ideed, kuidas teha jäätist ja mis sinna sisse panna- piparmünt, kardemon ja muidugi minu lemmik kooslus maasikas-basiilik.

Ilusa ilma puhul aga peaks kõikidel külmkapis suure karbitäis jäätist olema. Külm ja kreemjas veidi sokolaadine ja meeletult rammus aga vahest ju võib ;) .

6 dl vahukoort
1 purk kakaoga kondenspiima
150 g shokolaadi küpsiseid

Kõigepealt tuleb vahustada vahukoor tugevaks vahuks. Siis tuleb lisada kondenspiim ja segada kuni kõik on ühtlane. Kõigelõpuks panna sisse küpsised ja sega veel kord läbi.
Siis kallata segu sügavkülma minevasse anumasse ning külmuta 5-6 tundi.
Head maiustamist!!!!

Lähme randa!!!

Ma pole juba aastaid käinud rannas päevitamas. See tundub ajaraiskamisena ja mõtetuna, lihtsalt vedeled ühe koha peal ja lased ennast päikesel "praadida".

Paar päeva tagasi aga otsustasin, et lähen randa. Võtsin kaasa kreemi, joogipudeli ja lina ning panin selga bikiinid ning asusin Stroomi  ranna poole teele.

Leidsin ühe mõnusa nurgakese ning asusin siis päevitama. Et aeg niisama raisku ei läheks võtsin kaasa ka raamatu.

Olin jõudnud umbes 10 minutit olla, kui kõigepealt tabas mind tuule hoog, mis pillutas liiva nii, et suu ja silmad olid täis. Lugemisest ei tulnud enam midagi välja. Otsustasin, et naudin siis lihtsalt kaunist ilma ja ümbrust.

Siis ei tea kust tulid inimesed oma koertega ja sellele lisaks ka veel hobused ning kriiskavad kajakad. Tundus nagu oleksin sattunud kiirteele!

Mu mõõt sai täis ja nii ma oma asjad kokku pakkisin ja asusin kodu poole teele. Niipea te mind enam rannas ei kohta, kui siis ainult õhtuti päikese loojangut nautimas.



Hecuba pärast!!!

Olen muutunud suhteliselt skeptiliseks asjade suhtes, mida kiidetakse. Näiteks Linnateatri etendus "Hecuba pärast". Kõik kellega olen rääkinud või kui olen selle kohta kusagilt midagi lugenud on olnud üli võrdes. See tegi aga äärmiselt ettevaatlikuks, kui ühel esmaspäevasel päeval oma sammud Linnateatri poole seadsin.

Jah, tõesti see oli väga hea!!! Tahaksin teha suure kummarduse neile (Priit Võigemast, Argo Aadli, Alo Kõrve, Indrek Ojari, Mart Toome ja Veiko Tubin).
See etendus "imes" mind endasse. Unustasin kõik muu ja naersin kogu hingest nagu polnud seda juba kaua teinud.
See on uskumatu tükk - räägib vahelduseks meie tänasest maailmast, mis on just selline nagu ta on. Tekitab emotsioone, mõtteid ja äratundmist!!!

Julgen soovitada kõigile, kes tahavad saada elamust, mis on meeles ka veel nädala pärast!!!

Väike kodune gurmeee

Ja jällgi tekib küsimus – miks ma pole varem seda teinud? Nii maitsev ja ka ajakulu selle tegemiseks on minimaalne. Kindlasti soovitan!!!

Ka minu karmist toidukriitikust elukaaslasel jätkus vaid kiidusõnu.

Omatehtud just ahjust tulnud krõbeda koorikuga soe leib ning värske sõir — pole paremat maitsenaudingut!!!

1 l piima
600 g kohupiima
60 g võid
2 muna
1,5 tl soola
köömneid

Kõigepealt kuumutasin piima potis keemiseni, ning segasin juurde kohupiima (pidevalt segades), kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).

Siis kallasin massi sõelale nõrguma. Ma pikalt ei nõruta, 15-20 minutit, kuni juustumass on üsna kuiv (pikemalt nõrutamisel ei näe ma erilist mõtet. Kui väga kuiva sõira soovitakse, siis pigem panna valmis sõirasegu linasesse riidesse ja vajutise alla, nagu Salme Masso soovitas). Lusikaga ei pressi aga kindluse mõttes võib muidugi esmalt sõela märja marliga vooderdada.

Vahepeal pesen/pühin poti puhtaks ja kuumutan seal või. Alandan kuumust, lisan nõrutatud juustumassi ja segan ühtlaseks.

Klopin munad soolaga lahti ja segan juustumassi hulka.

See etapp on kõikide sõirade juures sama olnud.
Nüüd lisan maitseained, esimesel korral köömned. Köömned röstisin loomulikult esmalt kuival kuumal pannil, et nad mõnusalt aromaatsed oleksid ja segan täiesti ühtlaseks.

Võtan kausi, loputan külma veega üle, katan marliga ja kallan sõiramassi kaussi tahenema. (Sõir on väga maitsev kohe peale jahtumist, aga õigema tekstuuri saab täielikult jahtudes.)

See kohupiimaga tehtud köömnetega sõir oli järgmisel päeval väga ilusasti viiludeks lõigatav, täitsa "juustune".

Veel olen teinud sõira basiiliku ja päikesekuivatatud tomatitega. Sai ääretult maitsev ja laualt kadus see nii kiiresti, et viimased külalised oleksid peaaegu ilma jäänud!

Ja mul veel mitu sõiraideed, ning võib-olla kirjutan neist siingi!?

Imeilusad õied!!!

                                                              Sinikäpp

Tsümbiidium

                                                                Kattleya
                                                   

                                                                     Torukäpp
                  

Maxillaria porphylorostele

                                                                         Epidendrum

                                                                  Kuuking

Sabatäht orhidee

                                                                   Hammaskeel

                                                                      Mirjukäpp

Veenusking

Oodates kevadet!

Ootan meeletult seda aega, kui lumi on sulanud ja õhus on tunda kevade lõhna. Jääpurikad tilguvad katuseräästastes ja esimesed rohulibled on tärganud. Kui on tunda, et kõik hakkab uuesti- kõik sünnib  uuesti.

Igatsus on nii suureks muutunud, et ühel päeval ei jäänud muud üle kui tegin oma köögi aknalauale väikse ürdiaia.

Kõik sai alguse sellest, et leidsin poest armsad savipotid! Muidugi ei saanud ma neid lihtsalt nii-sama jätta vaid pidin ikka isevärki hinge sisse puhuma ja alles siis sain istutada neisse maitsetaimed.

Neid vaadates tundub, et kevad on jälle sammukese lähemal ja ootus aeg ei tundugi enam nii pikk!!!

Ilusat kevade ootust kõigile!!!

Sõbrapäev Mehhiko köögi ampsudega

Selle imelise päeva puhul sai tehtud väike sööming.
Vürtsikad/ teravad toidud on alati mu lemmikud olnud ning lisaks sellele on neid ka nii lihtne teha. Valisin mehhiko köögi ka sellepärast, et see on midagi hoopis teistsugust ja erilist võrreldes igapäevase toiduga- nagu mu sõbradgi!!!

Soolaseks roaks valisin Tlalpeno supi nachodega (ümmargused, kergelt soolased maisikrõpsud) ja magustoiduks Flan (traditsiooniline Mehhiko magustoit, mida olen veits mugandanud enda järgi).


Tlalpeno supp

• 14,4 dl kanapuljongit
• 3 ilma kondi ja nahata, pikkadeks ribadeks lõigatud keedetud kanarinnatükki
• 1 jalapeno pipar

Kuumutasin suures potis puljongi ning lisasin sinna kana ja pipra. Keetsin umbes 5 minutit väga madalal tulel, et kanaliha läbi kuumutada ja jalapeno pipra maitsed välja tuua.
Lõikasin avokaado pooleks, eemaldasin kivi ja koorisin viljaliha ning siis lõikasin ta ribadeks.
Võtsin jalapeno puljongist vahukulbiga välja.
Valasin supi kausidesse ning kaunistasin mõne avokaado riba ja laimi viilude ning maitserohelisega.


Flan

• 150 g suhkrut
• 340 g suhkruta kondenspiima
• 340 g magusat kondenspiima
• 3 muna
• 2 tl vaniljeekstrakti

Puistasin suhkru paksu põhjaga vormi ning tõstsin selle madaala kuumusega pliidile. Kuumutasin, kuni suhkur hakkab siirupiks vedelduma.

Liigutasin sulanud suhkrut nii, et ka küljed said kokku, enne kui ta jõuab kivistuda.

Segasin kokku kondenspiimad, muna ja vanilje.

Valasin segu karamelliga kaetud vormi ja asetasin selle omakorda suuremasse ahjuvormi ning kallasin sinna ka veel keeva vett.

Küpsetasin 170 kraadises ahjus umbes 90 minutit kuni flan oli muutunud kõvaks. Tõstsin vormi suuremast vormist välja ja jätsin jahtuma.

Jätsin magusroa üleöö külmkappi.

Riidepuude uus tulemine!

Kellel ei oleks kodus puidust riidepuid? Viimane kord, kui suurpuhastust tegin jäid just need mulle silma. Sellised eriti vanad ja räsitud! Peaaegu oleksin need ära visanud ja asendanud uutega.
Millegipärast jäid nad aga kapi servale vedelema?! Olid seal juba paarpäeva olnud, kui otsustasin anda neile võimaluse ning uue elu.

Lihvimist, lakkimist ja värvimist oli oma jagu aga tulemus oli ka seda väärt.

Suutsin järjekordselt teha, millestki midagi väga erilist!!!